...alustuseks tuleb mul tänada oma ema, kes rääkis nelja - aastasele Siimule, et neegrid mängivad Aafrikas apelsinidega jalgpalli. See asi jäi meelde. See mõte kummitas mind mitukümmend aastat, et kus ja kuidas ning ma ei pidanud enam vastu - tuli minna seda väidet kohapeale kontrollima. Sellest ja paljust muustki, kus aja jooksul käidud.

neljapäev, 6. detsember 2012

Uganda | Intervjuu lihtsa tüdrukuga

Otsustasin konsumeerida kohalikku hitti - waragi't, kohalikku dzinni. Koht: Fort Portal, hotelli 'Visitors Guesthouse' rõdu. Jook: Ugandan Waragi Coca - Colaga. Nagu 'tellimise peale' ilmus rõdule noor naine, plaaster näol. Meenus, et ta 'hällõutas' mind aktiivselt allkorrusel. Algas pealesunnitud intervjuu: teemal - 'Do You need a company?' - see 'conversation' ei viinud mitte kuhugi, samas rääkides tavalise algharidusega noore naise loo üsna tavapärasel moel. Plaaster näol oli 'õnnetus taksomootorrattaga', teenus oleks mulle maksma läinud 20 000 Ushs ehk umbes 7 €. See on suhteliselt tavapärane riigis, kus inimesi on kümnetes kordades rohkem kui asju. Selles intervjuus Sandy'ga (või oli ta Mandy??) ei ole komakohti, ei semikooloneid ega muud 'ülearust'. See 'intervjuu' oleks võinud aset leida tahes kus maailmas, ka Tallinnas.
Ma ei tee temast pilti. Mul ei ole häbi selle 'vestluse' pärast. Elu läheb edasi, mõlema jaoks...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar